Mis on vererõhk?
Kõige lihtsamalt öeldes on vererõhk surve, mida veresoontes voolav veri avaldab veresoonte seintele. Mõõtmise ühikuks on mmHG, ehk millimeetrit elavhõbedasammast ja vererõhunäit koosneb kahest osast – süstoolsest ja diastoolsest näidust.
Süstoolne vererõhk: rõhk veresoontes ajal, kui süda pumpab verd välja (kokkutõmbumisel)
Diastoolne vererõhk: rõhk veresoontes ajal, kui süda on lõõgastunud
Viimasel ajal peetakse normaalseks vererõhku, mis on 120/80 või madalam. Kõrgest vererõhust rääkides peetakse enamasti silmas vererõhku, mis on kõrgem kui 140/90. Umbes 25% kogu täiskasvanud elanikonnast ning umbes pool üle 60 aastastest kannatab kõrge vererõhu käes. Inimesel võib olla kõrge vererõhk aastaid, ilma et see endast märku annaks või vaevusi põhjustaks. Ometi on kõrgel vererõhul negatiivne pikaajaline mõju nii veresoonkonnale, südamele, ajule ja neerudele ja see võib põhjustada raskeid haigusi.
Tänu neile ohtudele on vererõhu mõõtmine saanud tavaliseks praktikaks nii arstikabinetis kui ka kodus. Kuna kodus mõõtmine laseb andmeid koguda pikema aja jooksul, annab see arstile terviklikuma ülevaate.
Kindlasti peaksid oma vererõhku järjepidevalt jälgima inimesed, kes kuuluvad nn. riskigruppi, olgu see siis pärilike soodumuste, ülekaalu, diabeedi, neeruhaiguste või liigse stressi tõttu.
