Puhka regulaarselt Küllaldane puhkus vähendab stressi ja seega ka ohtu kõrge vererõhu tekkeks |
Liikumine ja tervislikud eluviisid
Liikumine aitab hoida kehakaalu kontrolli all, ergutab ainevahetust, mõjutab soodsalt vererõhku, vere kolesteroolisisaldust ja veresuhkru tasakaalu. Näiteks 10 kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel inimestel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra. Loobu suitsetamisest Suitsetamine kiirendab veresoonte lupjumist, vähendab vere hapnikusisaldust, suurendab vere hüübivust ja trombiohtu. Seega tekib suitsetades suur oht südameinfarkti ja ajuinsulti haigestumiseks.
Tervislik toitumine
Söö rohkesti kiudaineid, vähe soola ja vähe tahkeid rasvu. Südamesõbralik toit vähendab vere kolesteroolisisaldust, vererõhku ja kehakaalu.
Väldi alkoholi liigset tarbimist, sest alkohol suurendab kehakaalu ja
kiirendab veresoonte lupjumist.
Näiteks 10 kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel
inimestel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra.
Treenimine
Füüsiliselt aktiivsed inimesed, kes treenivad kolm ja enam tundi nädalas või teevad füüsilist tööd, ei vaja küll koormuse suurendamist, kuid rutiini vältimiseks ja erinevate lihasrühmade aktiveerimiseks soovitatakse erinevaid liikumisviise (nt ujumine, rattasõit, kepikõnd).
Vedeliku tarbimine
Muuda vee joomine harjumuseks.
Kui palju peaks täiskasvanud inimene päevas vett tarbima?
Soovituste ja uuringute põhjal vajab täiskasvanud inimene vett
iga oma kehakaalu kilogrammi kohta umbes 35 ml
see tähendab, et umbes 60 kilogrammi kaaluv naine võiks
päevas juua umbes 2,1 ning 90-kilogrammine meesterahvas
umbes 3,2 liitrit vett. Sinna hulka kuuluvad ka vett sisaldavad
toidud ja joogid, nagu supid, puu- ja köögiviljad, mahl, tee ja palju muud.
Kui aga jätta välja erinevad toiduained, võiks terviseekspertide
levinud soovituse kohaselt juua puhast vett tavaolukorras
umbes 2–3 klaasi päevas, kuna mitmekesise toitumise korral
kaetakse ülejäänud veevajadus toiduvalikuga.
Piisav uneaeg
Küllaldane puhkus ja uni vähendavad stressi ja seega ka ohtu kõrge vererõhu tekkeks